Neljas ja viies nädal Soomes 3.12 - 16.12 Venno Sellak

Kaks viimast nädalat läksid väga ruttu. Neljanda nädala alguses sain lõpuks ettevõttesse tööle minna. Õnneks asus see elamiskohale vaid umbes 20 minutilise jalutuse kaugusel ning ei pidanud enam mitme bussiga hommikuti liiklema.

Kuna mu sealne praktikajuhendaja ainult värvis ja teised töölised pahteldasid, kruntisid ja muud moodi autosid värvimiseks ette valmistasid, siis oli mul seal oodatust vähem tööd. Kuid huvitav oli siiski. Mu peamisteks tööülesanneteks oli autode värvimiseks kinni katmine, värvi segamine ja uute detailide värvimiseks matistamine. Antud töökoda kaustas Spies Heckeri värve. Segamisega sain pea iga kord hästi hakkama, doseerisin erinevaid värvitoone 0,1 grammi täpsusega. Ka teipimine oli  huvitav, kuna praktikajuhendaja andis mulle palju häid näpunäiteid, kuidas paremini ja lihtsamalt teha. Üldiselt jõudsid päevad ruttu õhtusse ja praktikajuhendajaga oli tore vestelda, kuigi ta inglise keelt väga hästi ei osanud.
Viimasel päeval ettevõttes otsustas minu heameeleks praktikajuhendaja lõunaks pitsat osta, mis maitses väga hästi ning leppisime kokku, et kui kunagi uuesti Oulusse satun, tulen kindlasti läbi.



Mul on hea meel, et mõtlemata nõustusin Soome välispraktikale minema, kuna tavaliselt suudan ma endale otsuste tegemisel vabandused välja mõelda, mille pärast see hea mõte poleks. Hea on vahel enda mugavustsoonist välja astuda ja 5-ks nädalaks välismaale minemine on selleks väga hea variant.

Neljas ja viies nädal Soomes välispraktikal Anti Valk

Otsustasin teha kahe nädala postituse kuna vahepeal oli Soome iseseisvuspäev ja sellele kaasnes lühike nädal

Neljandal nädalal töötasin põhiliselt masina juures mis kattis tooteid võiga enne ahju minekut

(Jõulupõimik enne võiga katmist)

Samuti oli üks väike juhtum kus pritsin all nähtud toodetele moosi, kasutades õhurõhku kasutava püstoliga. Viimase plaadiga märkasin järsku, et püstolist tuleb koguaeg moosi, isegi siis kui ma midagi ei teinud. Hetk hiljem hakkas püstol väga kiirete intervalidega moosi välja sülitama. Mu peas oli kaks mõtet kas ma suure võimalusega riskin plaadil olevate toodete rikkumisega ja hoian püstolit nende kohal või suunan püstoli plaadi alla ja riskin masina ummistamisega. Ma nõustusin toodetega riskida. 

Olukord lahenes kui üks tööline võttis püstoli miunlt (suunas selle plaadi alla masinasse) ja ma sain õhu kraanin kinni panna. 

Viimasel nädalal sain taas tegutseda kondiitri poolel

Sain natuke uurida toodete kohta neid viimistleda kuna põhjad olid valmis tehtud ja nende vahel oli moos juba pandud.

(Tort mida tegin)

(Samuti lisasime neile glasuuri ja moosi, ning sain tead, et selle toote nimi tuleb soome rahuskirjaniku naiselt, kes selle väidetavalt välja mõtles)

(Johan Ludvig Runeberg, soome rahvuskirjanik)

Ja sellega saadeti mind viimasel päeval ära. Enda kiipi ära viies pakuti mulle mõned tooted firm poest, sinna jõudes anti mulle suur kott ja öeldi, et võta mida tahad.

Väga lahe kogemus oli siin praktikal olla, olen väga rahul valikuga siia tulla.

Kolmas nädal välispraktikal Soomes Anti Valk

Teine nädal ettevõttes sain lähemalt tutvuda erinevate osakondadega. Selgub, et Pulla-Pirtti kondiitri osakaal ettevõttes on palju väiksem kui pagari pool.

Sain töötada tavalise pritskoti ja kahe erineva pritsimis masinaga.

Taigen rulliti masina poolt ja liinil vormiti kuju ning masin pritsis kreemi ja moosi. Minu töö oli tooted masinast läbi lasta mis kattis nad võiga ja vajadusel katkenud moosi ja kreemi jooned paranda.

(pildil praagid)

Muretaignast valmistatud tooted mille peale tehakse glasuurist ring mis täidetakse moosiga. Toodet valmistatakse (kui ma õigesti mõistsin) veebruari kuus ette.

Samuti sain pakkimas käia pakkimas erinevaid tooteid.

Kolmas nädal Soomes 26.11 - 02.12 Venno Sellak

Kolmas nädal möödus sarnaselt eelmisele, kuid kooliväliselt mingeid sündmuseid ei olnud. Tegelesin terve nädala koolis värvimise ja poleerimisega.

Reedel tutvusin ettevõttega Juhan Auto, kus kaks viimast nädalat veedan. Tegemist on Toyota esindusega, töökoda on üsna väike, aga tempo see-eest võrreldav suurema kohaga. Eeltööd teevad kaks töölist ning üks maaler tegeleb ainult värvimisega.

Paar sel nädalal koolis tehtud tööd:

   Eelmisel nädalal värvitud VW kaubiku lakipinnast tolmu eemaldamine ja poleerimine


   Sama kaubiku esistange värvimine (näide ka sellest, et hall ei koosne alati ainult mustast ja valgest)


   VW Golfi esitiiva värvimine koos värvihajutusega uksele. Esitiib roostetas ning klient soovis uut. Toon sai küll natuke vale, kuid tegin esimest korda värvihajutust ja see tuli üpris hästi välja. Tänu hajutusele pole esitiiva ja ukse toonivahet märgata. Küll aga on näha erinevust stange ja teiste detailidega võrreldes.

Teine nädal Soomes 19.11 - 25.11 Venno Sellak

Teine nädal möödus Oulus juba rahulikumalt. Päevaplaaniga olin juba enam-vähem harjunud ning linnas liigeldes ei pidanud enam pidevalt Google Mapsi jälgima.

Nädala tipphetk oli teisipäeval hokimängu vaatamas käimine. Läksin sinna madalate ootustega, kuna polnud varem hokist huvitunud ega vaatamas käinud. Mäng oli väga pingeline ja kaasakiskuv, Oulu kodumeeskonna vastu mängis meeskond Zürichist. Soomlased võitsid 3:2.

Koolis sain eelmise nädalaga võrreldes rohkem ja huvitavat tööd teha. Enamus päevad möödusid autode detaile värvides. Tunnen end värvikambris juba osavamalt, kuna tegemist on olnud palju ja tulemused on üsna head olnud. See on suureks abiks, kuna koolitunde mul kahjuks enne kutseeksamit enam pole ning igasugune praktika kulub ära.

Näide tehtud värvimistest:

Teine nädal välispraktikal Soomes Anti Valk

Sain praktikale ettevõttes Pulla-Pirtti OÜ

Ettevõttesse saabudes tehti ettevõttega lühitutvustus, tutvusin töölistega,

Töötasin liinil tähesaiakesi vormides ja plaadile tõstes.

Tähesaiake ploomimoosiga on soomes jõulu aegne maius.

 All on näha pärmi-lehtaigana saiakesi millele hiljem lisati moos

 Kahjuks haigestusin nädala lõpus ja ei olnud võimeline tööle minemast.

Esimene nädal Soomes 12.11 - 18.11 Venno Sellak

Tere, olen Venno ja olen ainuke maaler, kes Soome sattus.

Esimene nädal möödus kiiresti ja huvitavalt. Esmalt tutvusime koolimajade ja majutuskohaga. Koolimaja, kus maalritöökojad asuvad, on muljetavaldav. Esimesel päeval käisin koos õpetajatega mitu korda fuajeest töökotta kuid esimesel hommikul, kui sinna üksi minema pidin, suutsin ikkagi ära eksida. Koolis pean olema kell 9, kuid kuna see asub võrdlemisi kaugel ja pean sinna saamiseks kahe bussiga sõitma, siis ärkan keskmiselt 6:30, mis alguses kindlasti harjumist nõudis. Koolipäevad on Tartu KHK omadega lühikesed, õpilased lähevad koju juba 14:00, olenemata päevast.

Töökotta jõudes sain kohe oma oskusi näitama hakata. Esimese nädala tulemus oli värvitud auto esitiib ja värvimiseks ette valmistatud uks. Kindlasti jõuaksin rohkem, kuid võõras töökojas ei ole nii tuttav veel sellega, kus asjad on ja kuidas konkreetses kohas töö käib. Üleüldiselt oli töökojas hea tööd teha, tehnika ja materjalid on kvaliteetsed ning tööriistu jagub kõigile õpilastele. Tutvusin kohaliku õpilasega, kes mulle kohanemisel suureks abiks oli.

Osa töökojast:


Minu värskelt värvitud esitiib:


Kuigi koolis töö tegemine on huvitav, siis ootan juba ettevõttesse minemist, et näha kuidas reaalse tempoga töö käib ja et mul oleks kindlad tööülesanded ja rohkem vastutust.

Tere
Minu nimi on Tauris ja ma olen automaalri eriala kutseõpetaja Tartu Kutsehariduskeskuses. Minu väike sissekanne on sellest kuidas veetsin nädala soole Oulu Kutsekoolis, kus minu ülesandeks oli kohaliku kutseharidussüsteemiga tutvuda ja seda siis automaalri eriala suunitlusega.



Kutsekool oli vapustav: Väga suured ruumid, uus sisseseade, väga kallid ja spetsiifilised tööriistad ning seadmed.

Kutsekooli ja haridusüsteem on meil ja neil kohati väga sarnased, kohati aga väga erinevad.

Esimene suur erinevus on see, et Soomlastel on peale põhikooli kohustuslik minna kas keskkooli või kutsekooli. See tähendab, et neil on palju rohkem õpilasi ja pole probleeme õpilaste õppekohtade täituvusega. Küll aga on ka seal maal nagu ka mujal euroopas vähenenud huvi üldiselt praktiliste erialade vastu.

Teine suur erinevus oli rahastus. Meie riigis saab kool vaid viiendiku sellest mida saab Soome kutsekool. See tähendab, et õpetajad on motiveeritumad, seadmed koolis on modernsemad, ruumid on suuremad jne

Näiteks võin tuua näite meie maalri töökojast, mille kogupindala on alla 250 ruutmeetri, siis Oulu kutsekoolis oli automaalri töökoda ca 3 korda suurem. Õpilaste arv tunnis 10% väiksem ning neil on teine õpetaja tunnis juba 10 õpilase pealt. See tähendab kvaliteetsemat õpet ja personaalsema õpe võimalust igale õpilasele ja loomulikult paremaid tulemusi õpilaste saavutuses.

Nädalas ühe päeva veetsin ka kohalikke ettevõtteid külastades. Sellel päeval tutvustati suurimaid praktika baase ja töökodasid. Ettevõtted väga suuri emotsioone ei jätnud. Meil on olemas samas suuruses ning samal tasemel ettevõtted. Selles minujaoks suuri kasutegureid polnud. Küll aga oli see kasulik silmaringi laiendamiseks.

Piltidel Oulu Kutsekooli automaalri ja Keretehnikute töökojad:

Inimesed kohapeal olid meeletud toredad ja abivalmid, alati vastasid kõigile minu küsimustele ja püüdsid me elu nii huvitavaks teha kui võimalik.

Minu jaoks möödus nädal väga tegusalt ja kiiresti. Kindlasti oleks tahtnud seal natuke rohkem olla, et näha teoreetiliste ja praktiliste tundide ülesehitust. Samuti jäi palju asju veel küsimata, kuna lihtsalt kõigi küsimuste jaoks polnud aega.

Esimene nädal Soomes Anti Valk

Teretulemast minu blogisse

Ma olen Anti Valk

Veetsin oma esimese nädala Oulus

Käisin tutvumas Oulu Kutsehariduskeskuse pagari ja kondiitri poolega

Aitasin kokku panna kaht piparkoogimaja

Kahjuks unustasin teha lõpptulemusest pilti kui maja oli kaetud srfiiriga ja tuhksuhkruga

Samuti ei teinud pilti teisest piparkoogi majast mis oli viisnurkne nõia maja mida ümbritses kiviaed ja õuel oli kaev

Sain katsetada ka karamellitööd, mõistsin kui raske see on, sain ainult valmis ühe kera ja hiljem väänasin alles jäänud massi kombitsaks